Põgenemismängud

Põgenemismängud kombineerivad endas seikluslikke ja teatraalseid elemente, meeskonnatööd ning eriefekte. Iga põgenemisruumi teema võib küll erinev olla, aga nad kõik kujutavad endast väljakutset, kus osalistel tuleb koode ära arvates, mõistatusi dešifreerides ja erinevaid oskusi kasutades ruumist põgenema saada - ja seda kõike ülimalt piiratud aja jooksul. Nende populaarsus on üle maailma tohutu kiirusega kasvamas. Esimene selline põgenemismäng viidi läbi 2007. aasta juulikuus Kyotos ning vaevalt, et leiab nüüd enam mõne linna, kus ei oleks vähemalt ühte põgenemistuba - ainuüksi Budapestis on neid juba 50. Y-põlvkond (18 – 34 aastased) juhib seda trendi kogu maailmas. Põgenemismängud on suurepäraseks näiteks kogemusmajandusest. On tekkimas uus tarbijate generatsioon, kes selle asemel, et lihtsalt passiivselt tarbida, otsib sisukaid kogemusi ning tahab koos sõpradega luua püsivaid mälestusi. Kuna järjest rohkem avatakse taolisi põgenemisruume ning seeläbi saab ka üha laiem tarbijaskond selle kontseptisooniga tuttavaks, ennustatakse, et põgenemismängud sisenevad n-ö mainstream turule ehk need muutuvad üha tavapärasemaks. Põgenemisruumide meeskonnatööd arendavad kasutegurid ei ole kindlasti jäänud märkamatuks ka ärikogukondades, kes näevad nendes kogemustes reaalset käegakatsutavat väärtust. Viies töötajad väljapoole igapäevast töökohta aitab lõhkuda barjääre ning aitab samuti kaasa omavaheliste suhete loomisele. Põgenemismängud võimaldavad mängulisel viisil õppida tundma meeskonna dünaamikat. Nii nagu edukaks äriks, on ka lukustatud toast põgenemiseks kõige olulisemateks teguriteks omavaheline suhtlus, tugev juhtimine ning kaastöötajate individuaalsete tugevuste mõistmine.