Füüsiline, vaimne, finantsiline, spirituaalne ja emotsionaalne tervis on olulised nii töötajate kaasatuse, säilitamise kui ka nende tulemuslikkuse seisukohast. Samamoodi võivad need tegurid mõjutada ka meeskonna ühtsustunnet ja üleüldist tulemuslikkust. Mitmed uuringud on näidanud otsest seost töötajate heaolu ja vähenenud töölt puudumiste vahel.
Tänasel päeval ei keskendu ettevõtete heaolustrateegiad kõigest tervisele ja ohutusele, vaid need hõlmavad ka programme, mis käsitlevad sotsiaalset ühenduvust ja emotsionaalset tervist. Samuti laiendab üha rohkem ettevõtteid oma töötajate heaolu strateegiaid veelgi enam, et need sisaldaksid ka paindlikku tööaega, kaugtööd ja isegi lapsehooldustoetust.
Heaolu töökohal algab tervisekultuuri arendamisest, mis kujutab endast järjepidevat ja sagedast suhtlust. Oluline on töötajate kohtlemine usalduse ja aususega. Juhid peavad olema sellele pühendunud ja olema oma käitumisega töötajatele eeskujuks. Füüsiline keskkond ja sotsiaalne tugivõrgustik peavad olema loodud selliselt, et seal saaks edendada töötajate tervist ja heaolu. Meeskonnatööd arendavad programmid on ettevõtte efektiivse heaolustrateegia tõestatud osaks.
Muusika kasutamine heaolu tõstmiseks
Üheskoos muusika kuulamine, õppimine või mängimine aitab kaasa suurema subjektiivse heaolu loomisele. Muusika mängib rühmas olulist rolli emotsioonide tekkimise ja ühtsustunde arendamise seisukohast. Energiat süstivad vahepalad, nagu lühikesed ja kiired muusikalised ja rütmilised tegevused muudavad täielikult grupi tempot, aidates osalisi elavdada ja ergutada.
Meeskonnatööd arendavates muusikalistes lahendustes mängivad osalised üheskoos pilli või laulavad. Muusikalised programmid varieeruvad alates orkestrimuusikast kuni Haka, beatboxi ja daft punk-ini. On tõestatud, et need harjutused suurendavad neuroplastilisust ja õppimisvõimet ning läbi nende tõstavad ka tuju ja ühendavad rühma. Kõigest natukese toe ja nutikate lahendustega ning rühmana koostööd tehes saab muusikat esitada täiesti uuel tasandil, mida keegi osalistest ei oleks osanud ettegi kujutada.
Annetamine heaolu tõstmiseks
Annetamine on sama mõjuvõimas nii annetajale kui ka annetuse saajale. See ei ole pelgalt kulunud sõnakõlks, vaid selle ütluse taga on tõestatud teaduslik fakt. Kui me aitame teisi, vabastab meie aju oksütotsiini, serotoniini ja dopamiini. Need meeleolu tõstvad hormoonid neutraliseerivad stressihormooni nimega kortisool. See mõjutab positiivselt annetaja vaimset tervist ja heaolu. Koostööl põhinevad meeskonnatöö lahendused, mis on loodud pehmete oskuste arendamiseks, nagu teiste aitamine ja koos töötamine, aitavad samuti tõsta tuju ja maandada stressi.
Meeskonnana annetamine viib veelgi suurema õnnetundeni, kui iseseisvalt annetamine. Sotsiaalne side ja jagatud ühine kogemus muudavad helde käitumise annetajatele positiivseteks tunneteks. Rühmana annetamisel on tõenäoliselt suurem mõju, kui seda üksi tehes. Mõju kasvu märkamine suurendab omakorda positiivset saavutustunnet.
Ettevõtte sotsiaalse vastutusega seotud meeskonnatöö lahendused ei ole mõeldud ainult esmatähtsate pehmete oskuste arendamiseks, vaid ka õilsa eesmärgi nimel annetuste tegemiseks. Näidete seast leiab nii jalgrataste kokkupanemist, mänguasjade loomist kui ka lõbusates ja kaasavates meeskonnatööd arendavates tegevustes osalemise kaudu raha kogumist. Töötajate kaasamine kohaliku heategevuse või annetusorganisatsiooni leidmisse, innustab neid projekti enam süvenema ja aitab tõsta osavõtlikust. Näiteks B1G1 süsteem muudab õilsa eesmärgi valimise soovitud parameetrite alusel lihtsaks. Paljud inimesed, kes on sellistes programmides osalenud, liituvad hiljem ka mõne heategevusorganisatsiooniga või kujuneb annetamine neil harjumuseks, mis aitab pikaajaliselt tõsta nende heaolu.
Ärksameelsus heaolu tõstmiseks
Mindfulness ehk ärksameelsus on vaimne seisund, mis on saavutatud teadliku keskendumisega praegusele hetkele, samal ajal rahulikult tunnistades ja aktsepteerides oma tundeid, mõtteid ja kehalisi aistinguid. On tõestatud, et ärksameelsus aitab leevendada stressi, alandada vererõhku, vähendada kroonilist valu ja parandada unekvaliteeti. Inimesed, kes praktiseerivad regulaarselt ärksameelsuse meditatsiooni, on väitnud, et nad tunnevad end rahulikumana, vähem stressis ja suudavad paremini toime tulla keeruliste olukordadega.
Enamikel inimestel on raske keskenduda ilma, et miski muu nende tähelepanu eemale tõmbaks. Nii, nagu saab keha tugevamaks treenida, saab regulaarsete vaimsete harjutustega treenida tugevamaks ka oma meeli. Uuringud on näidanud, et regulaarne ärksameelsuse meditatsiooni praktiseerimine suurendab aju hipokampuse piirkonda, mis vastutab mälu ja õppimise eest. Meditatsioon parandab ka tähelepanu ja keskendumisvõimet. Pakkudes enesekindlust, et astuda vastu väljakutsetele ja saavutada seatud eesmärke, toob see endaga kaasa ka kõrgema enesehinnangu ja suurema heaolu.
Juhendatud ärksameelsuse meditatsiooni harjutused aitavad konverentsidel või töötubades osalejatel lõõgastuda ja aidata meeltel uuesti keskenduda, suurendades keskendumisvõimet ja õpitulemusi. Tehes ärksameelsuse meditatsiooni rakenduse oma töötajatele kättesaadavaks ja andes neile vabaduse seda kasutada, soodustate selle regulaarset praktiseerimist ning sellest saadavaid kasutegureid.
Kui uuringud vastavad tõele, siis need ettevõtted, kes keskenduvad oma töötajate heaolule, arendades töökohal heaolukultuuri ja rakendades töötajatele vajalikke strateegiaid, saavad vastutasuks tervemad, õnnelikumad, harmoonilisemad ja produktiivsemad meeskonnad.
